Vaimõisa Mõis

Vaimõisa Manor

Ajalugu, mis elab läbi sajandite

Mõisa lugu

Märjamaa vallas asuv Vaimõisa mõis (saksa keeles Waddemois) on üks hästi säilinud näiteid 19. sajandi alguse varaklassitsistlikust mõisaarhitektuurist Eestis. Vaimõisa ajalugu ulatub tagasi 14. sajandi lõppu, mil Saare-Lääne piiskopkonna foogt Wilhelm Parenbeke rajas esimese mõisasüdame. Sajandite jooksul on Vaimõisat kujundanud ja omanud mitmed silmapaistvad baltisaksa aadlisuguvõsad – sealhulgas Flemingud, Wetter-Rosenthalid, Nasackinid ja Wilckenid.

Praeguse kahekorruselise kivimõisahoone valmis Heinrich Nicolai von Wilckeni juhtimisel 1818. aastal varasematele vundamentidele. Kuigi 20. sajandi maareformid ja riigikorra muutused muutsid mõisa algset funktsiooni – muutes selle kooliks ja hiljem instituudiks –, pidas hoonestus ajale vastu. Tänapäeval tegelevad pärandiga eraomanikud, kelle tööks on säilitada algupäraseid arhitektuuridetaile, ajaloolist parki ja terviklikku mõisaansamblit tulevastele põlvedele.

Ajalugu ja omanikud

1398–1592

Parenbeke-Farensbach perekond

Vaimõisa mõis rajati 14. sajandi lõpus või 15. sajandi alguses Wilhelm Parenbeke poolt, kes oli Saare-Lääne piiskopkonna foogt. Esimesed kirjalikud mainimised pärinevad aastatest 1426 ja 1494, mil omanikuks oli Hans Parenbeke. Mõis kuulus Parenbeke perekonnale kuni 16. sajandini, mil see läks üle Farensbachi perekonnale. Liivi sõja (1558–1583) ajal purustati algne mõisahoone. Kuna Farensbachid toetasid hertsog Magnust ja Poola-Leedu poolset, konfiskeeris võitnud Rootsi mõisa. 1592. aastal taastas Rootsi kuningas Johan III mõisa Farensbachidele, taastades feodaalse korra.

1630nd–1724

Flemingu perekond

1630. aastatel läks Vaimõisa koos lähedalasuva Päädeva mõisaga Flemingu perekonna kätte Rootsi võimu ajal. Flemingud olid mõjukas aadliperekond, kes teenis Rootsi kuningakoja ja sõjaväes, kuid nad ei pööranud Vaimõisale palju tähelepanu, jättes kohalikud teenijavalitsejad mõisat juhtima. Rootsi Suure Põhjasõja (1700–1721) tulemusel lõppes Rootsi võim Eestis ning Vaimõisa sattus vene võimu alla.

1724–1792

Wetter-Rosenthali perekond

1724. aastal ostis kapten Karl Heinrich von Wetter-Rosenthal Vaimõisa ning ehitas uue puitmõisahoone, elustades sõjast laastatud kinnistu. Tema poeg Johan Adolf von Wetter-Rosenthal arendas Vaimõisat ja lähedal asuvat Orgita mõisat barokkstiilis kuni 1777. aastani.

Silmapaistev isiksus

Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal (1753–1829)

Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal (1753–1829) sündis Vaimõisa mõisas ja on üks kõige silmapaistvamaid isikuid, kes on seotud mõisaga. Pärast hariduse saamist ja teenistust Venemaal võttis ta 1770. aastatel osa Ameerika Vabadussõjast, võideldes Briti poolel pseudonüümi "John Rose" all. Pärast naastes Eestisse sai temast mõjukas poliitik: ta oli Eestimaa rüütelkonna Landmarschall (1795–1829) ja aitas läbi viia olulisi talurahvareformid, sealhulgas 1804. ja 1806. aasta seadused, mis parandasid talupoegade õigusi. Ta oli ka Eestimaa kubermanguvalitsuse liige ja Eestimaa rüütelkonna kroonikute juhataja. Gustav Heinrich suri 1829. aastal ja on maetud Orgita mõisa kabelisse.

1792–1797

Nasackini perekond

1792. aastal ostis Magnus Reinhold von Nasackin Vaimõisa ning alustas suurejoonelise kivimõisahoone ehitamist keskaegsetele vundamentidele. Nasackin oli lühiajaliselt omanik, kuid tema panus on püsiv: tema perekonna vapp on siiani nähtav hoone kolmnurksel frondoonil. Ehitus jätkus pärast tema lahkumist.

1797–1802

Baranoffi perekond

Pärast Nasackini lahkumist läks Vaimõisa Baranoffi perekonnale, kuid nende omandus oli lühiajaline ja langedes kokku majanduskriisiga. Mõis müüdi kiiresti edasi 1802. aastal.

1802–1891

Wilckeni perekond

1802. aastal ostis Heinrich Nicolai von Wilcken Vaimõisa. Tema abielu rikkasse kaupmeeste perekonda võimaldas lõpetada 1818. aastaks uhke kahekorruselise varaklassitsistliku mõisahoone, mis seisab tänaseni. Wilckenite ajastu oli Vaimõisa kuldaeg: nad ehitasid uusi kõrvalhooneid, hoidsid korras mõisaparki ning säilitasid elegantse sisekujunduse (uksed, stukkdetailid, kaminad, parkett). Wilckenid viisid läbi ka põllumajandusreforme – 1860. aastatel hakati renditalusid maha jagama (esimene talu müüdi 1885) – ning avasid mõisas kohaliku kooli talurahva lastele (toetajaks perekonnaliige Emilia von Wilcken). Wilckenid pidasid Vaimõisat kuni 1891. aastani.

1891–1899

Knorringi perekond

Pärast viimase Wilckeni omaniku surma läks mõis pärimise teel parun Nikolai von Knorringile (1891) ja seejärel tema vennapojale Michael von Knorringile. Nad olid tihti eemal (teenides Vene keiserlikus õukonnas) ja lõpuks müüsid Vaimõisa.

1899–1916

Alfred C. Reinhold Schmidt

1899. aastal ostis Vaimõisa Riia-põhine maaomanik Alfred C. Reinhold Schmidt. Schmidt juhtis Vaimõisat kui moodsat, kasumlikku agro-tööstuslikku mõisat – lisades auruajamiga saag- ja teraviljamõllid, lupjahjud jne. Märkimisväärselt pääses mõis hävingust 1905. aasta revolutsiooni ajal, mil paljud Eesti mõisad mässajate poolt maha põletati. 1916. aastaks oli Schmidt müünud Vaimõisa viimastele omanikele enne Eesti iseseisvust.

1916–1919

Johannes Kiver ja Peeter Šašulin

1916. aastal müüs Schmidt Vaimõisa kohalikele ärimiestele Johannes Kiverile ja Peeter Šašulinile. See oli lühiajaline omand, sest Eesti iseseisvusdeklaratsioon (1918) viis laiaulatusliku maaparanduseni. 1919. aastal eksproprieeris uus vabariik Vaimõisa Kiveritelt ja Šašulinitelt, lõpetades sajandeid kestnud feodalse omandivormi.

1919–1930

Jaan Kängsepp

Pärast maareformi sai mõisa "tuum" (peahoone ja 50 hektarit maad) kohaliku puidutööstusettevõtja Jaan Kängsepale. Vaimõisasse ehitati 1919. aastal kitsarööpmeline raudtee puiduveoks. Kängseppi äri kannatas aga langeva puiduhinna all; 1920. aastate lõpuks läks tema ettevõte pankrotti ja raudtee suleti 1924. aastal.

1930–1933

Jaan Treffner

Pärast Kängsepi pankrotti oli Vaimõisa lühiajalises omandis Jaan Treffneril aastatel 1930–1933. Tema kohta on vähe andmeid, kuid ta müüs mõisa kiiresti edasi.

1933–1940

Juhan (Peeter) Oha

1933. aastal ostis Vaimõisa edukas Tallinna keraamilise tootmise tööstlane Juhan (Peeter) Oha. Oha laiendas talundit ~120 hektarini, muutes Vaimõisa suureks moodsaks põllumajandusmõisaks. Nõukogude okupatsioon 1940. aastal tõi kaasa kinnistu natsionaliseerimise ja Oha deporteeriti Siberisse (ta suri 1941).

1940–1991

Nõukogude Riik

Nõukogude okupatsiooni ajal muudeti mõisa hooned ja maa riiklikuks. Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) teenis Vaimõisa mõisahoone Saksa armee sõjahospidaalina. Pärast Teist maailmasõda, nõukogude võimu all, muudeti mõisa hooned ja maa: 1945. aastast kuni 1974. aastani asus ajaloolises peahoones Vaimõisa algkool ning mõisamaid haldas kolhoos. 1974. aastal suleti kool ja mõis anti Tallinna-põhise "Algoritm" instituudi kätte, et asutada tehniline koolitusasutus, mille käigus eemaldati paljud algupärased sisekujunduselemendid (näiteks vanad kahellahjud ja tammeparkettid).

1991–2003

Oha pärijad

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal tagastas valitsus Vaimõisa mõisa Oha pärijatele (tema tütrele Eestis ja abikaasale USA-s) kui seaduslikele omanikele. 2003. aastal müüs perekond Vaimõisa uutele eraomanikele.

2003–2026

Praegused eraomanikud

Tänapäeval on mõis taas eraomandis ja seisab hästi säilinud näitena 19. sajandi alguse Eesti mõisaarhitektuurist, säilitades originaalsed tunnused nagu 1818. aasta varaklassitsistlik peahoone, sisestukkdetailid ja parkett ning unikaalne gooti stiilis sepikoda. Vaimõisa on kaitstud kultuurimälestis.

Külastusinfo

Me püüame jätkata eelnenud omanike unistust kujundada Vaimõisa mõisast mitte ainult hubane kodu, vaid olla ka lahkeks võõrustajaks.

Mõisapark

Pargi rahustav vaikus ja ajalooline maastik viivad mõtted ajatutele väärtustele ning pakuvad jalutajale täna nii hädavajalikku sisemist rahu ja tasakaalu kiires maailmas. See on koht, kus kohtuvad ajaloolised alleed ja pargiaasad, lilleaiad ja looduslik ilu.

Ekskursioonid mõisas

Giidiga ekskursioonid ajaloolises peahoones ja kompleksis toimuvad nädalavahetustel (1. mail – 31. augustil) järgmistel tingimustel:

  • Ainult ette teatamisel
  • Grupi suurus: alates 6 inimest
  • Ekskursioonid on tasulised

Palume soovist teada anda:
vaimoisamois@gmail.com
+372 50 19 530

Jälgi meid Facebookis